Purtse kindluselamu


Kliki et näha suuremaltTallinn-Narva mnt. 135. kilomeetril asub sihvaka vahitorni, valgeks lubjatud müüride ja punase katusega pilkupüüdev ehitis. Praegu toimuvad kindluselamus kontserdid ja näitused ning on võimalik kornaldatakse mitmesuguseid üritusi koos toitlustamisega.
Ajalooliselt Isenheimi või Alt-Isenheimi nime all tuntud kindluselamu on ehitatud huvitaval ajal - hilisgooti stiili taandumise ja renessansi perioodi künnisel.Seepärast esineb mõisamajal mõlemale stiilile iseloomulikke jooni, mis juba ehitamise käigus on oskuslikult ühtseks tervikuks sulatatud.
Purtse kindluselamu ehitus on seotud Purtse mõisa minekuga Taubede aadlisuguvõsa kätte 1533.aastal. Kindluselamu oletatav ehitusaeg oli aastatel 1533-1565 Johann Taube ajal. Taubede valduses oli Purtse mõis 1615.aastani, mil Berendt Taube selle müüs ja katkestas lõplikult suhted Eestiga.
Oma ajaloo jooksul on Purtse vasallielamu mitu korda maha põletatud ja uuesti üles ehitatud. Eriti tugevasti kannatas elamu Liivi ja Põhjasõja ajal.
Pärast Põhjasõja lõppu (1721.a.) ühendati Purtse mõisa maad Püssi mõisaga ning Purtse kindluselamu läks Stackelbergide valdusse. Stackelbergide ajal ehitati mõisamaja korduvalt ümber.
Krimmi sõja ajal (1853-1856) tulid Purtse jõesuus maale inglise sõdurid, põletasid maha kordoni, jõid Rannu kõrtsis viina ning lahkudes tulistasid oma laevalt lossi.
Purtse kindluselamu restaureeris Virumaa Restaureerimisvalitsuse Jõhvi osakond 1987-1990.a.,kelle töö pälvis Eesti parima ehitise tiitli.

 

Maidla mõis

XVII sajandi lõpus läks Maidla mõis Maydellide aadlisuguvõsalt Wrangellide valdusesse. Põhjasõjas hävinud hoonete asemele ehitas uued Georg Ludwig von Wrangell, härrastemaja (ehitatud 1765 – 1767) kavandas Johan Paul Dürschmidt. 

Mõisahoone

Maidla mõisakompleks on riikliku kaitse all ning oma ajaloolise väärtuse tõttu Ida – Virumaa üks tähtsamaid ajaloomälestisi. Alates aastast 1925 paikneb Maidla mõisas kool.  

 

Lüganuse kirik


Kliki et näha suuremalt

Lüganuse kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Kuigi juba Taani hindamisraamat teatab Lüganusel põllumaad omavast preestrist, toimub kiriku kirjalik esmamainimine alles 1373. a. Pikihoone sai oma praeguse kuju ilmselt 14. sajandil.
Eestis ainuesinevad otsaviilude kaunistusi varjavad 15. sajandist pärinev altariruum ja Eestis haruldane ümartorn.
1595.aastal seisid kiriku raud ustel veel Taube vapp, keda arvatakse olevat kiriku rajaja. 1689.aastast mainitakse ehitajaks Kurt e. Johan Lygenhusen.
Põhjasõjas jäi kirik puutumata, kuna keegi oli uksele kinnitanud venekeelse sedeli: "Selle maja, mis pühendatud Kristusele, jätab iga kristlane õiglaselt terveks."
1941. a. süttis kirik sõjategevusest. Tuhaks sai kõik, mis ei olnud kivist. Kogudus taastas kiriku 1951. a. Tornikiiver sai algse kuju tagasi 1987. a.
1995. a. valmis kunstnik R.Hütti altarivitraaþ "Kristuse taevaminek" ja aasta hiljem altariruumi lõunaakna vitraaþ. Kirikut ümbritsev vana surnuaed on ilmselt kogudusega ühevanune.
Kuituurilooliselt väärivad märkimist 1694. a. koguduse juurde asutatud köstrikool ja 1855. a. tänini tegutsev kirikukoor, mis on üks vanimaid Eestis.
1788-1795. a. oli koguduse õpetajaks tuntud kirja- ja keelemees Otto Wilhelm Masing. 1973-1985. a. teenis kogudust hilisem piiskop Heinar Soone.

Vabadussõjas langenute mälestussammas

Kliki et näha suuremalt

Vabadussõjas langenute mälestussammas Lüganusel on 6.4 m kõrge ja kujutab postamendil seisvat skulptuurirühma: haavatud sõdur kaitseb kehaga tema seljataga seisvat naist, kes hoiab last süles. Mälestusmärgi autor on Lüganuse kihelkonnast pärit Voldemar MeIIik(1887-1949).
Sammas avati 28.septembril 1924.aastal. Sammas läks maksma 500 000 marka,mis saadi kiriku ja Lüganuse Haridusseltsi poolt toimetatud korjanduse läbi.
Seoses punavägede sissetungiga 1940.aastal asuti aga vabadussambaid hävitama. Nii lasti õhku ka kõne all olev Lüganuse mälestussammas.
Siiski taasatati see üsna pea. Töö teostajaks oli taas V.Mellik. Sammas taastati 13.augustil 1944.a. Selgi korral osutus samba eluiga lühikeseks: samal aastal lõhuti see jälle.
30.septembril 1989.aastal toimus Vabadussõjas langenutele pühendatud mälestussamba kolmas avamine. Samba üldkuju konstrueeris fotode järgi kujur V.Melliku poeg arhitekt Tõnu Mellik. Skulptuurigrupi valmistas skulptor Ants Viitmaa. Raha saadi kiriku poolt toimetatud korjanduse läbi ja ka ümbruskonna asutuste annetustest.
Mälestussammas asub Lüganuse alevikus (kiriku lähedal) oma endises kohas.

 

Aidu veespordikeskus

Aidu veespordikeskus on suletavasse Aidu põlevkivikarjääri rajatav spordi- ja vabaajakeskus, mille südameks on rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal, veresoonteks kümneid kilomeetreid tehisveekogusid ning kõike seda hoiab elavana veepeal, vee sees ja vee ääres toimuvad aktiivsed tegevused: sõudmine, aerutamine, veemoto, sukeldumine, kalapüük, purjetamine, matkamine jms. 

 

Purtse Hiiemägi


Kliki et näha suuremaltPurtse Hiiemägi on ümbruskonna kõrgeim paik - arvatavasti muinaseestlaste pühapaik.
Varasemais pärimustes on mäel asuvat küngast kutsutud "vanemate või kohtunike künkaks".Algselt olnud seal seitse kõrgemat istekohta. Hiiemägi on varemalt olnud kogukonna vanemate nõupidamiskoht.Seal lähedal oli veel selle sajandi alul lõbustuskoht, kus noorrahvas koos käis. Lääne pool mäge on olnud ka üks ohvriallikas nn. Ukuallikas, kus veel sajandi alul ohverdatud ja palvetatud.
Hiiemäe kasutuse arvestatav aeg ulatuvat II aastatuhande I poolde meie ajaarvamise järgi.
1992. a. alustati AIutaguse Memento eestvedamisel Hiiemäele "Kurjuse Ohvrite Leinapargi" rajamist. Esimene tamm istutati juuniküüditamise 50. aastapäeval 1991. a.
Leinaparki on istutanud oma tammed maakondade, valitsuse ja paljude organisatsioonide esindajad, samuti vabariigi president. 1993. a. rajati Eesti valukaart (murul on kujutatud Eestimaa kaart, kuhu on märgitud andmed kõikidest maakondadest küüditatute kohta). 1997. a. avati leinapargi Kellatorn.

Aa mõisahoone

18. sajandi teisel poolel ehitatud Aa mõisahoone asub looduslikult kaunis kohas, vaid jalutuskäigu kaugusel rannast. Alates 1924. aastast tegutseb mõis hoolekandeasutusena

ning selle asub Aa Hooldekodu.
Aa mõisa peahoone on suur kahekorruseline tiibehitusega kivihoone. Kuna hoone rajamisel on kasutatud erineva ajastu ehitusdetaile, võib arvata, et hoone ehitati etappide kaupa.
Põhikorpus ja tiivad võivad pärineda XVIII sajandi lõpust, omades mõningaid barokkstiilile omaseid jooni. Historistlikud frontoon ja puitrõdud pärinevad aga XIX sajandi teise poole lõpust.
Põhikorpusele liituvad samasuunalise pikiteljega kummagil küljel kaks eenduvat ühekorruselist tiibhoonet,mille seinte pind on esifassaadil kujundatud põhikorpusega samas laadis. Peaukse ette on hiljem ehitatud suur puitrõdu, mis külgedelt suletud.
Fassaadi esiküljel on neli pilastrit, millised toetuvad kõrgele soklikorrusele. Pilastrite laiuselt on katusel viil, mille keskel paikneb ümar aken. Viilu harjal oli tuulelipp munaga ja luige kujutisega.
Hoone tagafassaadil on kolmeastmeline liigendus.

Purtse jõgi
 

Looduslikult kaunis jõgi algab Punasoo idaservast ning suubub Soome lahte. Jõe pikkus on 51 km. Maidla valla territooriumil voolavad

Jõgi

ka Purtse jõe lisajõed - Hirmuse ja Ojamaa jõgi. Oma loodusliku omapära ja asukoha tõttu loob jõgi head võimalused süstamatkade läbiviimiseks. 

 

Purtse matkarada

Purtses asub matkarada, mis saab alguse Leinapargist, kuhu jõuame, kui sõidame Tallinn-Narva maanteelt Purtse kaupluse juurest läbi männiku 1,4 km mere poole. 10,5 km pikkune Purtse matkarada on üks osa Euroopa Rändurite Assotsiatsiooni (ERA) poolt kavandatud rahvusvahelisest jalgsimatkarajast.

Uhaku karstiala

Uhaku karstiala asub Sonda tee lähedal,endise Erra sovhoosi ja Purtse jõe Kõrgekalda vahel, lõikudes viimase lähedal Lüganuse-Kiviõli maanteega ning on Eesti üks ilmekamaid karstialasid. Karstiala on Eesti kõige suuremaks sellistest, kus aluspõhi on kaetud pinnakattest. Uhaku karstialal neeldub Erra jõgi maa alla, tulles uuesti allikatena päevavalgele Purtse jõe ääres. Nii jõe neeldumist kui ka maaaluste vooluveede kohti tähisavad maapinnal suured karstilehtrid.Iseärasuseks on suur kurisute arv 1 km ulatuses. Suurim neist on viimane, nn. Suurhaud.
Suurvete ajal voolab vesi üle Suurhaua ja langeb vahutava joana kanjonitaolisse jõkke, mis suundub Lüganuse küla poole, ja on suurem osa aastast kuiv. Teiseks iseärasuseks on see, et karstilehtrid, mis tähistavad maa-aluse jõesängi, esinevad ahelana, millest osa liitudes on moodustanud Pikkhaua(langatuslehtritest suurim). Osa karsti lehtreid on nii sügavad, et ulatuvad maa-aluse jõe madalaima tasemeni ja nende põhjas on alati vett.