Ajalooline hetk: XXVII Laulu- ja XX tantsupidu "Minu arm" rahvapidu jõuab 14 maakonda

Eesti rahvusliku liikumise eestvedaja, rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik Jakob Hurt on öelnud, et kuna me pole suured jõult ega arvult, siis peame saama suureks oma vaimult ja kultuurilt.

On selge, et vaimult ja kultuurilt ei saa olla aga suur, kui selle taga ei ole inimest, indiviidi  – mineviku, oleviku ja tuleviku peategelast.

Ka Lennart Meri on oma raamatus „Hõbevalge" väga ilmekalt kirjeldanud meie inimese vajalikkust ja seda kui oluline on meile meie kultuur. Nimelt kirjutas ta, et eestlane tunneb nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks nimetame, ja igaühe juurde on meil mõni pärimus. Maa kõneleb meiega meie keeles, kuid muidugi ei ole see metsade ega vete hääl, mida kuuleme, vaid kümnete põlvkondade sosin, nende tööde ja rõõmude, vaevade ja heitluste, tõdede ja vastutõdede kauge kaja.

Ja nii see ongi. Pole vahet, millise režiimi alla oleme elanud, oma kultuuri on eestlased alati südames kandnud ja seda ka raske töö kõrvalt. Talgud, üksteise aitamine ja rahvapeod koos tantsu ja lauluga on samuti meie südames.  Seega pole enam üllatuseks kellelegi see, et selle suve suursündmuseks on XXVII Laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm". Tänavu tähistame 150 aasta möödumist esimesest laulupeost ning 85-aastane tantsupidu toimub 20. korda.

Paraku on aga nii, et kõik huvilised ei saa pealinna selleks ajaks minna. Põhjuseid on mitmeid. Samas soov ühte hoida ja pidu nautida olemas. Mis siis teha?

Siinkohal tuleb nüüd öelda, et Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits tuli imelisele ideele – teeme taaskord ajalugu ning viime laulu- ja tantsupeo igasse maakonda. Oli ju Lätiski eelmisel laulu- ja tantsupeol Riia parkides suured LED-ekraanid, et pidu ikka võimalikult paljudeni jõuaks.

Kokku sai kutsustud erinevad koostööpartnerid ja nii sündiski ideest teostus. Ürituse korraldamine anti Rahvakultuuri Keskusele. Mais saadeti välja üleskutse rahvapeo korraldamiseks maakondades ja nüüd saab tõdeda, et koos Kultuuriministeeriumi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse, Eesti Rahvusringhäälingu ja piirkondlike korraldajate abiga tuuakse 7. juulil maakondadesse rahvapidu, kus üheskoos saab pealinnas toimuvat jälgida ning miks mitte ka kaasa lauda ja tantsida.

Selleks toimetatakse 14 maakonda 3x5 meetri suurused mobiilsed LED- ekraanid ning toolid. Iga koht võis  meeleolukama peo tarbeks pakkuda rahvapeol veel lisategevusi (käsitöölaata, rahvuslike toodete müüki, toitlustus jne).

Näiteks Valgamaal Taagepera lossi pargis on tore perepäev, kus saab vaadata ja osta Mulgi käsitööd, süüa pannkooke ja tutvuda ning soetada kohalikke tooteid. Võrumaal Loosis, on terve päeva jooksul avatud Uma Meki toiduala ja kohvikud, võimalik on osaleda erinevates õpitubades ja osta kohalike meistrite käsitööd. Silmailu ja uudistamist pakub lapitööde näitus jne. Eriprogramme on teisteski maakondades.

Osades kohtades saab enne laulupidu, aga vaadata ka eelmise päeva tantsupeo etendust. Sellise programmiga on liitunud Taagepera lossi park, kus rahvapidu algab juba kell 10 hommikul ning Põlva linn, kus pidu keskväljakul saab alguse kell 11. Samal kella-ajal saavad võrokad oma sammud sättida Loosi mõisa hoovi, Jõgevamaa rahvas Jõgeva kultuurikeskuse juurde, narvakad Narva linnuse hoovi ning läänemaa laulu -ja tantsupeo huvilised Rootsi turu juurde. Tartlased ja ümbruskandi rahvas saab rahvapeo laulu- ja tantsupeo ühisvaatamisega ühineda Eesti Rahva Muuseumi A sissepääsu ees, katuse all. Viljandi lauluväljakul hakkab pidu, aga kell 11.30 ning Paides alles kell 12.

Laulupeo ühisvaatamise ja laulmise rahvapidu saab nautida Rapla linna - ja Kuressaare linna keskväljakul. Pärnus lastepargis ning Hiiumaal Orjaku sadamas. Nendes kohtades algab rahvapidu kell 14.

Kuigi XXVII Laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm" toimub Tallinnas, siis on selge, et kõik ei saa selle päeval lauluväljakul viibida. Nende jaoks on samuti rahvapidu laulupeo ühisvaatamiseks (LED-ekraani vahendusel) olemas. Selleks oodatakse huvilisi Vabaduse väljakule, et siis kell 14 elada kaasa meie suursugusele rahvuspeole.

Kõikides nendes kohtades on sissepääs tasuta ja nagu eestlasele kohane –  pidu toimub iga ilmaga.

Tunneme koos rõõmu juubeliüritustest, loome ajaloos uue toreda lehekülje ja hoiame oma vaimu ning kultuuri jätkuvalt läbi meie olulise vara – inimese.

Kaja Mõts

Rahvakultuuri Keskus

kommunikatsiooni- personalijuht