Lüganuse vald kehtestas Eesti esimese biotootmise eriplaneeringu

Lüganuse vallavolikogu võttis eile, 29. mail, häälteenamusega vastu otsuse kehtestada kohaliku omavalitsuse eriplaneering, mille alusel saab Viru Keemia Grupp õiguse ehitada biotoodete tootmiskompleks valla territooriumile. Planeeringu kehtestamine avab võimaluse liikuda arendusega edasi.

Lüganuse vald algatas VKG biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 25. augustil 2021. Kehtestatud eriplaneeringu järgi on tootmiskompleksi rajamise eelistatud ala 170 hektari suurune ja asub Aa külas, Kohtla metskonna maal. Alast ida poole jääb Kohtla-Järve linna Järve linnaosa tööstuspiirkond. Eriplaneering viidi läbi kahes etapis, mille raames valiti sobivaim asukoht, koostati detailne lahendus nii tootmiskompleksile kui ka kaasnevale infrastruktuurile ning viidi läbi kaasnevad keskkonnamõjude hinnangud.

Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on biotoodete tootmiskompleksi eriplaneering tänu Lüganuse valla juhtide ning ametnike professionaalsele tegutsemisele liikunud täpselt nii kiiresti, kui Eesti seadused seda võimaldavad. Eriplaneeringu kehtestamine koos RMK toorme kestvuslepingu ja maa hoonestusõigusega võimaldab VKG-l asuda järgmisse arendusetappi – finantseerimise ja strateegilise partneri kaasamisse.

„Terve planeeringuprotsessi vältel toimus meil konstruktiivne dialoog valla, kohaliku kogukonna ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostaja vahel. Eesti planeerimisprotsessi kohmakuse tõttu võttis protsess alates VKG poolsest taotlusest KOV eriplaneeringu algatamiseks aega ligi neli aastat, kuid oleme väga tänulikud Lüganuse vallale sellel perioodil asjalikkuse, avatuse ja heaks partneriks olemise eest. Oleme ainus puidu keemilise väärindamise projekt, kes täismahus planeeringuprogrammi on ette võtnud ja selle ka läbinud," kommenteeris Ahti Asmann.

Tema sõnul on tänu eriplaneeringu kehtestamisele biotootmise arendamine jõudmas otsustavasse faasi. „Oleme tootmiskompleksi rajamise osas ettevaatlikult optimistlikud, kuid oluline väljakutse meie jaoks saab olema finantseerimise leidmine, arvestades Eesti sisendite nõrka konkurentsivõimet võrreldes naaberriikidega," rõhutas Asmann.

Lüganuse vallavolikogu esimehe Andrea Eiche arvates on eilne volikogu otsus Lüganuse vallale märgilise tähendusega. „Oleme rahul, et just Lüganuse vald sai Eesti esimese, parima võimaliku tehnoloogiaga biotoodete tehase eriplaneeringu kehtestamise kohaks. Tegemist on pika ja põhjaliku protsessiga, mille jooksul oleme saanud kinnitust, et VKG-l on selge visioon, tugev meeskond ja soov panustada piirkonna arengusse. Meie jaoks on oluline, et arendus tooks kasu nii kohalikule kogukonnale kui ka laiemalt Eestile – olgu see uute töökohtade, maksutulude või keskkonnasäästliku tööstuse näol. Täname kõiki osapooli, kes on protsessis aktiivselt ja sisukalt kaasa löönud."

Lüganuse vallavanem Dmitri Dmitrijev kinnitas, et uus tootmine piirkonnas on vajalik ning annab kahtlemata piirkonnale juurde arengupotentsiaali. „VKG on tõsine arendaja, kellel on olemas suurtööstuse arendamise pikaajaline kogemus ja kindel plaan, kuidas tuua piirkonda hästitasustatud töökohad ning suurendada kohalikku tulubaasi. Biotootmine sobib meie piirkonna ettevõtlusprofiiliga, sest tööstus on juba üle saja aasta olnud kohaliku elu vedur," ütles Dmitrijev.

Tulevase tootmiskompleksi eesmärk on väärindada Eestis seni riigist välja eksporditud madalakvaliteedilist puitu, tootes sellest toorainet paberi-, kanga- ja biokeemiatööstusele. Arvestades Eesti energiahinna väljakutseid, ei ole ka vähetähtis, et biotootmine on kontseptsioonilt energiasõltumatu ning hakkab tootma roheelektrienergiat mahus 0,8 TWh aastas ja varustama piirkonda rohekaugküttega. Seni eksporditud puidu riigisisene väärindamine looks Eestis KPMG analüüsi järgi üle 155 miljoni euro iga-aastast maksutulu ning kasvataks Eestis loodud lisandväärtust 485 miljoni euro võrra. Lisaks loob uus tootmine vähemalt 250 otsest ja kuni 1000 kaudset töökohta ning omab olulist positiivset mõju regiooni sotsiaalmajanduslikule keskkonnale.