Oktoobris algas päästeameti kampaania „Varjumiseks on 3 minutit – kuhu jõuad sina?", mille eesmärk on anda inimestele selge arusaam, et ohuteavituse korral peab varjumine toimuma kiiresti ja seal, kus sa parasjagu oled. Inimesed on päästeametile kampaania esimesel nädalal andnud palju tagasisidet ning teeme nüüd kokkuvõtte viiest enim levinud teemast.

1. Eestis puuduvad avalikud varjendid, kuhu mul siis minna?

See on tõsi, et Eestis ei ole taasiseseisvumisest saati uusi varjendeid ehitatud. See nüüd aegamööda muutub, kui seadusmuudatuste järel hakkavad ka uutesse hoonetesse, kus käivad rahvamassid, tekkima varjendid. Kuna alustame varjendite ehitamisega põhimõtteliselt nullist, siis piisava võrgustikuga varjendite süsteemi üles ehitamine võtab aastakümneid. 

Olukorras, kus meil varjendeid veel ei ole, kuid siiski võib olla vaja kaitset leida, kasutame varjumiskohtadena ära võimalikult palju olemasolevaid hooneid. Plahvatusohu korral võib sind rasketest vigastustest või surmast päästa ka teadlik tegutsemine: kohene varjumine tugevate seintega siseruumi, võimalikult madalale korrusele, eemale akendest. Ukraina sõja kogemus näitab, et väliskeskkonnas või akendega toas viibides on sadu kordi suurem tõenäosus vigastada või surma saada kui varjumiskohas. 

2. Kui ma sireeni ei kuule, kuidas ma siis ohust teada saan?

Sireenid on ainult üks osa riiklikust ohuteavitusest ning need on kasutusel ainult Eesti suurimates asulates. Sireenid on selleks, et hoiatada ohu eest inimesi linnatänaval. Siseruumi ei pruugigi sireene kuulda olla, kuna see sõltub erinevatest asjaoludest: hoone helikindlusest, ilmastikuoludest, sireenide asukohast jne. 

Muul juhul peab ohuteavitus inimesteni jõudma läbi teiste kanalite, milleks praegu on kasutusel SMS, teavitus „Eesti äpp" ja „Ole valmis!" mobiilirakendustes ja ribatekstidena ERR kanalites ETV, ETV+, portaalis ERR.ee ja uudiste äpis. Järgmisel aastal on plaanis välja arendada ka cell broadcast, mis võimaldab saata ohuteavituse momentaalselt ning sõltuvalt ohutasemest panna telefoni heli ja valgusega ohust teada andma ka siis, kui telefon on hääletu režiimi peal. Ohuteavituse süsteemi tuleb pidevalt edasi arendada. 

3. Uusarendustel ja paljudel teistel hoonetel ei pruugi keldreid olla ning hoone on suures osas klaasist, mida siis teha?

Ohuolukorras ei pruugi kahjuks alati ideaalseid lahendusi olla ning peame leidma olemasolevas keskkonnas parima võimaliku lahenduse. Üldine soovitus on tõesti minna keldrisse, aga selle puudumisel ole võimalikult madalal korrusel ja kasuta muid turvalisemaid ruume. Oluline on akendest eemale hoidmine, püsimine siseruumis, kus sinu ja väliskeskkonna vahele jääb vähemalt kaks tugevat seina jne: sellisteks ruumideks on tihtipeale vannitoad, WC-d, trepikojad. Lahendusi on erinevaid, osad pakuvad paremat kaitset kui teised. Kui muud üle jää, aitab natukenegi paksu kardina akendele ette tõmbamine. Paraku on fakt see, et hoonest väljaspool on oluliselt suurem risk plahvatuse korral millegagi pihta saada. 

4. Keldrisse minnes on oht, et maja variseb kokku, kuidas on sellega lood?

Ukraina kogemus näitab, et tihtipeale võivad hoone ülemised korrused või terve külg saada raskesti vigastada, kuid konstruktsioon siiski peab ning madalamatel korrusel on inimestel õnnestunud turvaliselt varjuda. Samuti aitab oluliselt kaasa keldri või madalamate ruumide kohandamine – näiteks lae või seinte toestamine, et ruum peaks ka siis, kui majas on varinguid. Kaitsetult õues olles on paraku tõenäosus raskesti viga või surma saada sadades kordades suurem. Kui räägime varjumiskohtade loomisest ja kohandamisest, siis tasub selle käigus alati mõelda ka lisaväljapääsudele just sellistel puhkudel, kui on toimunud varing ning põhiväljapääs on seetõttu takistatud.  

5. Olen tänaval ning läheduses pole ühtegi avalikku varjumiskohta ning piirkonnas on ainult kinnised hoovid ja eramajad. Mida siis teha?

Kui oled õues ja ühtegi siseruumi läheduses pole, siis plahvatusohu korral ära jää lageda taeva alla lihtsalt seisma. Parim viis end sel hetkel kaitsta on heita pikali maalohku või kraavi ning katta pea kätega. Kõige ohtlikum on jääda püsti ja nähtavaks. Varjumine tähendab, et sa vähendad oma haavatavust – iga takistus sinu ja ohu vahel võib päästa sind rasketest vigastustest. Pea meeles, et plahvatuse korral on kõige ohtlikum selle tagajärjel ohtlikul kiirusel laiali lenduvad killud ja esemed, millega võid pihta saada. Seetõttu tuleb hoida end võimalikult maapinna lähedal. 

Vaid iga kolmas inimene tegutseks korrektselt ja varjuks sireene kuuldes või EE-ALARMilt ohuteavituse saamisel koheselt lähimasse siseruumi. Paljud võivad end pahaaimamatult ohtu seada: osa otsiks esmalt infot ja seetõttu reageeriks aeglaselt, osa lahkuks asukohahoonest, et minna kaugel asuvasse avalikku varjumiskohta ja osa ei teeks üldse midagi.

Eesti on turvaline ja kaitstud riik, kuid kindlustunnet suurendab teadmine, et kui olukord seda nõuab, siis oskame õigesti käituda. Me ei saa kontrollida kõiki olukordi, aga me saame kontrollida seda, kuidas me neile reageerime. Varjumine on hädavajalik olukordades, kus on kiire ja otsene oht elule ja tervisele, näiteks tööstusõnnetuse, plahvatusohu, sõjalise rünnaku või muu ootamatu ohu korral. 

Lisainfo: www.olevalmis.ee/varjumine  

Fotokonkursi info Päästeamet - 📸 Milline on sinu ideaalne varjumiskoht❓Osale... | Facebook

Elanikkonnakaitsekuu sündmused üle Eesti leiab siit - El - Olevalmis.ee