Kahanevate linnade probleemid Kiviõli näitel

Lüganuse vald osaleb Rahandusministeeriumi poolt elluviidavas pilootprojektis „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine".

Kiviõlis oleme nüüdseks neljakorruselisi eluhooneid lammutanud juba alates sajandivahetusest, enam kui 20 aastat. Kokku on lammutatud 22 maja. Meil ilmselt vedas sellega, et Kiviõlis oli elamuehitus möödunud sajandil edasi liikunud kvartalite kaupa. Majadegrupid 50-ndatest, mille iseloomustav sõna on stalinistlikud majad, asuvad valdavalt Keskpuiesteel, mis enne oli Nõukogude tänav; 60-ndatest pärit hruštšovkatüüpi majad Kalevi tänaval ja niinimetatud kõigi mugavustega elumajad Viru, Võidu ja Soo tn. Kõigi mugavuste all teadsid kiviõlilased maju, milles oli keskküte ja kraanist voolas tsentraalne soe vesi. Näiteks Soo 13 aastast 1971 kuni viimaste nõukaaegsete majadeni Soo 18, 16 ja 16a ehitusaastatega 1984-1988. Tänu sellele on olnud siiani võimalik kahanevat linnaruumi vähendada ehk lammutada ideaalilähedasel moel. Selliselt, et kadunud on needsamad majad kvartalite kaupa — esimesena on kadunud hruštsovkad, jäänud on veel kolm näidist sellest kuulsast arhitektuurist. Stalinistlikud majad seisavad, kuna neis olevad korterid loeti populaarseteks avarate planeeringute ja kõrgete lagede tõttu. Tänaseks vajavad need majad korralikku remonti.  

Lammutamine on linnavalitsejatelt nõudnud suurt vaprust — tegeleda omandiküsimustega ja planeerida rahalisivahendeid linna eelarvest ehk siis kõigi linnakodanike rahakotist. Selle asemel võinuks ju remontida koole-lasteaedu või rajada parke. Aga inimesed on olnud mõistvad ja ise soovinud just linnaruumi korrastada ja neid tondilosse likvideerida. See on alati andnud kindlustunnet, et teeme õiget asja. Kusjuures toetust ei ole me saanud ühegi maja lammutamiseks. Ning koolid-lasteaiad on samuti remonditud.

Tänaseks oleme saanud riigi tugeva toe renoveerimistegevuste juurde. Meile meeldib väga, et Rahandusministeeriumi poolt planeeritud ja koostöös partneritega elluviidav pilootprojekt on justkui rätsepaülikond, mis on valminud arvesse võttes just meiesuguste kahanevate linnade probleeme. Nii nagu meie ise armastame ütelda, ka taandareng on areng ja ei maksa karta, et see on midagi halba.

Mis me oleme mõelnud viimasel ajal, kui oleme lugenud ja kuulanud linnaplaneerijaid ning nende ettepanekuid. Kardame, et takistuseks saab taaskord omandiküsimus. Meie võime ju tõmmata linnakaardile punasega need alad, kus kõigi näitajate kohaselt (vähene elektritarbimine, võlad, kehv tehniline seisund) on ette näha ja vaja kortermajad likvideerida kui perspektiivitud. Aga kuidas seda plaani tutvustada omanikule? Kardan, et enam see ei ole nii lihtne, kui oli sajandi algul, mil linnast lahkuti eelkõige töökohtade kadumise tõttu keemiatööstuses ja lahkusid esimesena need, kes viimasena olid saabunud. Tänane omanik on püsielanik, ilmselt juba pensioniealine. Temale on oluline, et polikliinik, apteek ja pood oleks jalutuskäigu kaugusel. Ja see on tema omand ja armas kodu isegi siis, kui majades on tühje kortereid.

Kõigest hoolimata oleme viimasel kahel aastal, osaledes pilootprojekti, suutnud ümber ja kokku kolida kaks poolikult täidetud hruštšovkatüüpi elumaja – Kalevi 2 ja Keskpuiestee 43. Seal on olnud suuremaid ja väiksemaid probleeme. Edu võti on ilmselt see, et oleme püüdnud läheneda igale inimesele ja perele individuaalselt. Kuulanud, mis on tema soov ja vajadus ning vaadanud, milline on inimese senine käitumine – kas tal on võlgnevused ja kas ta on olnud hoolas peremees või üürnik. Sellest lähtuvalt oleme otsinud ja pakkunud korterit. Seni on olnud võimalus pakkuda valla omandis olevaid kortereid, mille osas hakkab juba vaikselt tekkima defitsiit. Uusi kortereid pakume loomulikult populaarsemates kõigi mugavustega majades, et inimesed ei peaks varsti uuesti kolima hakkama. Need majad on heas tehnilises seisukorras, seal on tugevad korteriühistud ja asjad toimivad.

Hetkel on mõlemad lammutamist vajavad korterelamud tühjad, suletud on kõik kommunikatsioonid ja hooned on konserveeritud. Edasi tegeletakse omandiküsimustega. Eesmärk on saada terve maja korterid omavalitsuse nimele ja seejärel 2021. aasta lõpuks hooned lammutada.  Nende kahe korterelamu vahele jääb veel Keskpuiestee 45, mis hetkel  ka ootab oma saatust. Kuna majas on 44 korterit aga asustatud on neist vaid 7, siis on planeeritud ka see maja ümber kolida. Praegu kaardistame kortermaja olukorda ja peame läbirääkimisi elanikega, et leida neile uued elamispinnad. Seega tuleb kohalikul omavalitsusel lähiaastail lammutada kolm korterelamut ja heakorrastada haljasalad.

Mida me soovime valla poolt saavutada. Eesmärk on likvideerida vananenud elamufond, mida ei ole enam kuidagi võimalik renoveerida. Väide "ei ole võimalik renoveerida" ei ole kindlasti lõplik, kui tutvuda Tartu edulooga osalemisest SmartEnCity projektis, mille raames saavad 60-ndatel ehitatud hruštšovkadest energia- ja keskkonnasäästlikud korterelamud "smartovkad". See, mis on tehtud, on vägev, aga kindlasti võimatu ilma arvestatava toetuseta ja nutikate eestvedajateta. See on tehtav linnas, kus kinnisvaral on väärtus. Teine eesmärk on täita korterid, mis Kiviõli uuemas linnaosas on veel tühjad. Sealsed ühistud saavad siis paremini hakkama ja väheneb valla finantskoormus tühjade korterite ülalpidamiskulude võrra. Paraneb elukeskkond tervikuna.

Julgemad linnaruumilised lahendused tekivad meil ikkagi tasapisi. Soovime osaleda projekti Hea Avalik Ruum jätkuprogrammis. Meie valla keskus Kiviõli vajab kindlasti veidi lahti mõtestamist ja asjatundlikku nõu. Küsimus on, kuidas muuta keskus tõeliseks keskuseks, mis pakub meeleolu meie enda inimestele ja külalistelegi.

Anu Needo

Arendusnõunik

 

Kristel Kütt

Kinnisvaraspetsialist

Pilootprojekti Lüganuse valla poolne projektijuht

 

Rahandusministeerium ja Lüganuse Vallavalitsus sõlmisid aasta tagasi leping pilootprojekti elluviimiseks. Kuigi oleme veel poolel teel kokkulepitud eesmärgi saavutamiseks, võib juba praegu kinnitada, et koostöö on sujuv ja tulemuslik.

Tänaseks on kaardistatud kogu vallas tühjade korterite arv ja asukoht ning on analüüsitud võimalikud stsenaariumid, kuidas võiks tulevikus toimuda ruumiline kahanemine. Analüüs on heaks sisendiks valla uue üldplaneeringu koostamisel ning oluliste otsuste tegemisel. Piloteeritavate korterelamute viimased elanikud on leidnud valla abil endale uue elamispinna. Elanike ümberkolimine andis nii vallale kui ka riigile hindamatu kogemuse emotsionaalselt tundliku ning keerulise protsessi paremaks korraldamiseks. Ei ole saladus, et me kolleegidega  toome Lüganuse valla kinnisvaraspetsialisti, kes on ühtlasi ka pilootprojekti kohalik juht, eeskujuks teistele omavalitsustele, kellel on sarnased mured.  

Ees ootab veel tühjaks jäänud hoonete omandiküsimuste lahendamine, et saada korterelamud täielikult omavalitsuse omandisse. Abiks on meil võetud advokaadibüroo, kes analüüsib õiguslikke küsimusi ja hiljem nõustab Lüganuse valla spetsialiste toimingute teostamisel. See on olulisem projekti etapp, kuna omandiküsimused on peamiseks takistuseks probleemsete ja sageli ohtlike hoonete likvideerimiseks. Miks on oluline, et omavalitsus saaks tühjad korterelamud enda omandisse enne lammutamist? Tühjast ja ohtlikust hoonest vabanenud linnamaad saab haljastada või leida teisi avaliku ruumi funktsioone, lihtsamini öeldes elukeskkond paraneb. Viimasena toimub piloteeritavate korterelamute lammutamine.

Dmitri Moskovtsev

Rahandusministeeriumi projektijuht

(Artikkel avaldatud Lüganuse Vallalehe viimases numbris).