« Tagasi

Neli aastat kestnud Purtse jõe puhastustööd said punkti

Keskkonnaministeeriumi pressiteade
6. detsember 2022

VIDEO! Neli aastat kestnud Purtse jõe puhastustööd said punkti

Neli aastat tagasi alguse saanud suur jääkreostuse likvideerimise projekt Purtse jõe valgalas jõudis lõpule. Järgmisena soovib Keskkonnaministeerium korrastada Kiviõli kraavi ja Erra jõe 2,7 km pikkuse lõigu. 

Keskkonnaminister Madis Kallas kinnitas, et Purtse projekti puhul on tegu saavutusega, millest saadud kogemus on ainulaadne. "Nii suures mahus polnud Eestis voolavast veekogudest varem reostust eemaldatud. Tööde teostamisel tuli kasutada uusi ja nutikaid võtteid, et reostus tekkekohtadest edasi ei kanduks." Minister tänas kõiki Purtse projektiga seotud partnereid, kes nelja aasta jooksul puhtama jõe heaks oma panuse andsid ja suutsid seda teha etteantud ajakavas. "Saime siit suurepärase kogemuse, millest endal õppida ja mida jagada ka teistele riikidele, kel plaanis sarnaste projektidega alustada." 

Keskkonnaministeeriumi projektijuhi Raimo Jaaksoo lisas omalt poolt, et Purtse ja Kohtla jõe reostunud pinnas, mis väljakaevamise järel viidi tahenema Püssi alajaama juurde eeltöötlusplatsile, on nüüdseks veetud lõppkäitlemisele Viru Keemia Grupp poolkoksi prügilassse. "Viimaste tööde hulka kuulusid ka fenoolisoo pumpla ja survetorustiku  tööleseadmine, mille abil pumbatakse reostunud vesi fenoolisoost poolkoksiprügila nõrgveekraavi ja sealt puhastusseadmetesse." Fenoolisooks nimetatakse Kohtla-Järve poolkoksimäest väljanõrgunud fenoolidega reostunud ala. Selle ohustutamine ja pumpla rajamine oli oluline osa Purtse jõe valgala projektist.

Jaaksoo sõnul tuli tööde käigus kohalike inimeste elu parendamise eesmärgil tegutseda ka teisiti kui algne plaan ette nägi. "Näiteks Roodu külas aitas uue jõesängi rajamine tagada, et kohaliku aiandusühistu keldrid said kuivaks, Lüganuse rahva palvel puhastasime õlireostusest mõisatiigi." Jaaksoo lisas, et kohaliku kogukonna mure kodukandi pärast oli igati mõistetav ja seetõttu jagas Keskkonnaministeerium regulaarselt teavet puhastustööde edenemise kohta ja püüdis inimeste heaks teha natuke rohkem kui algne kava ette nägi. "Meil oli puhastustööde piirkonnas elavate inimestega üldiselt väga hea koostöö. Ehkki puhastusmeeskonna tegutsemine võis nende eluolu natuke aega häirida, oli rõõm puhtamast jõest siiski suurem. Tasapisi on hakanud taastuma ka kaldaäärne elusloodus ning kasvab eri liiki kalade populatsioon."

Raimo Jaaksoo kinnitusel oli ka kalastiku elutingimuste parandamine osa Purtse valgala jõgede taastamistöödest. "Uutesse jõesängidesse on tehtud lookekohad ja tehiskärestikud, mis on loonud kaladele soodsa elukeskkonna ja kudemistingimused. Vahtsepa kraavi ja Kohtla jõelõikudele rajati suve lõpus täiendavad 45 kudepadjandit," kirjeldas Jaaksoo kalastiku kasvamiseks ette võetud tegevusi. Ehkki tegu on peamiselt forellipiirkonna jõgedega, sobib korrastatud elukeskkond ka jõesilmule, haugile, lutsule ning veel mitmele kalaliigile.

Lüganuse valla elaniku Juhan Pärtna sõnul on jõe olukord puhastustöödega väga palju paremaks muutunud. "See on väga suur asi. Enne oli jõgi lausa must ja reostuse haisu oli tuppa tunda. Nüüd on vesi puhas ja kena vaadata. Sel sügisel nägin kahte emasforelli ja on lootust, et kevadeks on palju maimusid. On kuuldusi, et kalu on nähtud ka Kohtla-Nõmme pool. Eks see võtab aega kuniks jõgedesse tuleb floora ja kaladel saavad olema veel paremad olud," rääkis Pärtna, kelle territooriumit jääkreostuse likvideerimine puudutas. Ta lisas, et tunneb rõõmu ka sellest, et Lüganuse mõisatiik sai puhastatud. "See oli suurepärane, et tiik puhtaks tehti. Ega hiljem poleks seda keegi hakanud puhastama, sest pole sellised ressursse võtta. Nüüd on ka tiiki ilus vaadata." 

Kogu jääkreostuse likvideerimise projekti käigus puhastati 12,6 kilomeetri ulatuses vana jõesängi ja rajati on 7,5  kilomeetri ulatuses uut jõesängi. Jõgedest kaevati välja ligi 9000 kalluritäit reostunud pinnast. Tööde elluviimiseks rajati 13,5 km ulatuses vajalikke juurdepääsu teid. 

Projekteerimis-ehitustöid tegi Pinnasepuhastuse OÜ, projekti konsultandid olid Kobras AS ja Maves AS ning omanikujärelevalvet tööde üle tegid P.P. Ehitusjärelevalve OÜ, Sweco EST OÜ, ja Keskkonnaprojekt OÜ. Tahenenud pinnase vedas VKG prügilasse Terasteenus OÜ. Tööde tellija oli Keskkonnaministeerium. Purtse jõe valgala ja fenoolisoo puhastamise projekti maksumus oli 21 miljonit eurot. Projekti rahastati 85% ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist ning 15% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest.

Järgmiseks korrastab Keskkonnaministeerium Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastusel põlevkivitööstuse jääkreostusega rikutud Kiviõli kraavi 1,3 km ulatuses ja Erra jõe 2,7 km pikkuse lõigu. Projekteerimis- ja ehitustööde riigihanke võitis Kaurits OÜ, kel on varasem kogemus Kroodi oja jääkreostuse likvideerimisega. Praegu käivad projekteerimistööd ning vajalike kooskõlastuste hankimine. Ülejäänud Erra jõe 2,4 km lõigu puhastustööd rahastakse projektist LIFE IP CleanEST. Erra jõe ohutustamise lõpptähtaeg on 1. oktoober 2023.

Purtse jõe valgala reostamine sai alguse 1920-ndate aastatel, kui põlevkiviõlitehase tootmisjäägid juhiti jõkke. Reostamine jätkus kogu Nõukogude Liidu eksisteerimise aja. Jääkreostuse likvideerimise projektiga eemaldati negatiivne mõju keskkonnale ning loodi elusloodusele soodne ja kohalikele inimestele ohutu keskkond. Projekti rahastasid ühiselt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ning Eesti riik Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja riigieelarve kaudu.

VIDEO: https://youtu.be/eYXpm_EH9CY