Ehitustoimingud
Juhiseid õigusliku aluseta ehk KOV-i kirjaliku nõusolekuta või ehitusloata ehitatud ehitise seadustamiseks
Enne 01.07.2015 õigusliku aluseta püstitatud, laiendatud (juurde- ehk külge-, peale- või allaehitatud) või ümberehitatud/rekonstrueeritud ehitised jagatakse kahte kategooriasse:
- Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis ehk enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitis:
- Peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt.
- Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise audit asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti. Ehitise auditi tellib omanik;
- Kui ehitisregistrisse kandmata ehitisele on antud planeerimis- ja ehitusseaduse või ehitusseaduse kohane õiguslik alus selle ehitamiseks või kasutamiseks, siis kantakse ehitis ehitisregistrisse ehitusseadustiku § 60 lõikes 5 sätestatud ehitisregistrile andmete esitamise teatise alusel.
- Enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitisregistrisse kandmata ehitis ehk pärast 01.01.2003 ning enne 01.07.2015 ehitatud ja käesoleval ajal kasutatav ehitis peab vastama:
- ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele (EhS § 11 lg 2 ja § 12);
- asjakohasel juhul detailplaneeringule;
Kui ehitise ehitamise ajal oli ehitusprojekti koostamiseks nõutav detailplaneeringu olemasolu, siis võib Vallavalitsus asendada detailplaneeringu ehitusseadustiku §-s 26 sätestatud projekteerimistingimuste andmisega. Projekteerimistingimuste andmisel rakendatakse avatud menetlust.
Kui projekteerimistingimuste andmine ei ole võimalik vastuolu tõttu üldplaneeringu või muude olulisest avalikust huvist tulenevate tingimustega, tuleb koostada detailplaneering planeerimisseaduse kohaselt.
Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse ning vajaduse korral tuvastada ehitise vastavus detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ehitise auditi tellib omanik.
Vallavalitsus otsustab ehitise auditi tulemusel täiendavate riikliku järelevalvemeetmete vajaduse, arvestades eelkõige:
- ehitisele esitatavate nõuete täitmist, sealhulgas olulise või kõrgendatud ohu esinemise võimalikkust;
- ehitise ehitamise aega;
- ehitise kasutamise otstarvet;
- kinnisasja omaniku ning vajaduse korral piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kaitset.
Ehitise audit – auditi tegija peab olema nõutava pädevusega isik.
Majandus- ja taristuministri 12.10.2020 määrus nr 61 kehtestab auditi tegemise korra: https://www.riigiteataja.ee/akt/120102020004.
Ehitise auditi käigus kontrollitakse ehitist kui tervikut või ehitise osa või ehitamise nõuetele vastavust.
Auditi aruande esitab koostaja ehitisregistrile elektroonselt.
Ehitise omanik või auditi tellija peab säilitama auditi aruannet vähemalt seitse aastat.
Vallavalitsusel on õigus auditi tellimise kohustuse täitmisele sundimiseks rakendada sunniraha, mille ülemmäär füüsilisele isikule 10 000 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.
Kui auditi tulemus on negatiivne ja ehitis ei vasta ehitise ohutuse nõuetele ning ehitise auditi tulemusel selgub ehitise ümberehitamise, lammutamise või muu selline vajadus, teeb Vallavalitsus ettekirjutuse ehitise nõuetega vastavusse viimiseks.
Kui auditi tulemus on positiivne ja ehitis vastab ehitamise ajal kehtinud nõuetele ja/või ehitise ohutusele esitavatele nõuetele ning asjakohasel juhul detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele ning puudub täiendavate ehitustööde vajadus, tuleb Vallavalitsusele läbi ehitisregistri (www.ehr.ee) esitada kasutusloa taotlus või kasutusteatis vastavalt ehitusseadustiku lisale 2 ning auditi aruanne koos asjakohase dokumentatsiooniga.
Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot. Ehitisregistrisse kandmisel ei ole vajalik täiendavalt tasuda riigilõivu ehitus- või kasutusloa eest.
Riigilõiv tuleb kanda Lüganuse Vallavalitsuse kontole (võimalik valida endale sobiv):
SEB Pank: IBAN: EE891010220267492221
Swedbank: IBAN: EE162200221068428704
Selgitusse palume märkida: „Riigilõiv ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmine aadressil ..."
Pärast 01.07.2015 õigusliku aluseta ehitatud ehitise seadustamisel tuleb lähtuda 01.07.2015 jõustunud ehitusseadustikust (EhS) ja EhS lisas 1 ja lisas 2 sätestatust. Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel tuleb taotleda projekteerimistingimused ehitusloa kohustusliku ehitisele ehitusprojekti koostamiseks ja taotleda ehitusluba. Väljastatud ehitusluba kehtib kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Tähtaja saabumisel võib põhjendatud juhul taotleda tähtaja pikendamist.
Detailplaneeringu koostamise kohustuse olemasolul, tuleb koostada ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel ja taotleda ehitusluba.
Valminud ehitisele, millel ehitusteatise või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, tuleb ehitisele taotleda kasutusluba või kasutamisest teavitada vastavalt ehitusseadustiku lisale 2.
Seoses ehitusseadustiku jõustumisega 01.07.2015 kehtestati uued vorminõuded teatistele, ehitus- ja kasutuslubadele ja nende taotlustele. vt teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vormid.
Kaevetööd
Lüganuse valla kaevetööde eeskiri