Solman: omavalitsused vajavad riigieelarvest rohkem toetust

Rahandusministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu pressiteade
14.09.2022

Keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel on kevadest saadik käinud eelarveläbirääkimised, mille põhifookuses on omavalitsuste tulubaasi suurenemine, et kasvavate kulude situatsioonis ei saaks kannatada kohapealsete teenuste kvaliteet. Samuti otsitakse lahendusi Ukraina põgenikega seotud väljaminekute katmiseks.

Valitsuskomisjoni juhi, riigihalduse ministri Riina Solmani sõnul ei saa omavalitsuste finantsseis 2023. aastal olema nii hea, kui varasematel aastatel, ja komisjon mõistab, et vaja on meetmeid tarvitusele võtta. „Prognoosi kohaselt langeb järgmisel aastal linnade ja valdade põhitegevuse tulem mõnevõrra, ent sellel ei saa lasta mõjutada omavalitsuste võimalusi parandada kohalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust," märkis minister.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees Mihhail Kõlvart näeb ühe abimeetmena omavalitsustele laekuva tulumaksu määra suurendamist. „Suurem laekumine võimaldaks omavalitsustel täiendavalt finantseerida toetusfondi kaudu täna ebapiisavalt rahastatavaid valdkondi, nagu näiteks huviharidus või haridustöötajate töötasude suurendamine ning osaliselt katta eelarve tulemi defitsiiti," selgitas ta.

Läbirääkimistel on üheks prioriteediks ka Ukraina sõjapõgenikega seotud teemad. „Siia saabunud inimestega toimetamine ja nende abistamine sisse seadmisel tähendab linnadele ja valdadele märkimisväärset ressursikulu," nentis liidu asedirektor Jan Trei. Tema sõnul tuleks 2023. aasta eelarves omavalitsustele suurenenud halduskoormuse katteks kavandada täiendavaid vahendeid. Lisaks on Trei hinnangul oluline omavalitsusi toetada energiakriisis, mille mõju linnade ja valdade eelarvetele on väga suur.

Riina Solmani sõnul on riik nii sõjapõgenike kui energiakulude osas omavalitsustele finantsilist tuge pakkunud. „Hätta ei jäta me neid ka järgmisel aastal, taotlen riigieelarvest linnadele ja valdadele 25 miljonit eurot, et põgenikele osutatud teenused saaksid kaetud. Edasi peaks 2023. aasta teisest poolest tekkima tegelikult juba olukord, mil Ukrainast siia saabunud inimesed on Eesti oludega kohanenud ja niiväga omavalitsuste tuge enam ei vaja," selgitas minister.
„Samuti esitasin lisataotluse 13 miljonile eurole, et omavalitsustel oleks järgmisel aastal vahendeid oma hoonete energiakulude katmiseks ning elanike ja kogukondade aitamiseks kõrgetest energiahindadest tulenevate sotsiaalsete raskuste korral," lisas ta.

Läbirääkimised valitsuskomisjoni ja omavalitsuste vahel toimuvad iga-aastaselt riigieelarve koostamise protsessi raames. Läbirääkimiste tulemusel vormunud rahastusettepanekud suunatakse koos 2023. aasta riigieelarvega kinnitamiseks valitsusele, misjärel liiguvad need menetlemiseks riigikokku.

Eelarveläbirääkimiste põhieesmärk on omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.

Foto: Rahandusministeeriumi veebileht.