Rahvastikuregistri toimingud

Seoses koroonaviiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega tuletame meelde, et elukoha ja lapse sünni registreerimiseks ei pea isiklikult kohale tulema. Toiminguid on võimalik teostada riigiportaalis eesti.ee.

Elukohateadet on võimalik Lüganuse Vallavalitsusele esitada:

  • posti teel, aadressil Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, Lüganuse vald, 43199, lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega poolest, samuti on võimalik dokumendid panna vallavalitsuse hoone fuajees olevasse postkasti;
  • digiallkirjastatuna e-posti teel valitsus@lyganuse.ee;
  • kasutades e-rahvastikuregistri iseteenindusportaali. 

Sündi saab kohapeal registreerida vallamajas ametniku vastuvõtupäevadel:
Teisipäeval kell 09.00 – 11.00
Neljapäeval kell 13.00 – 15.00

Selleks, et piirata inimeste kogunemist vastuvõtupäevadel samal kellaajal, on soovitav eelnevalt vastuvõtuaeg kokku leppida telefonil 332 1320.

Täiendav info: vallasekretäri telefonil 5053 162

 

Elukohaandmed tasub rahvastikuregistris hoida täpsetena.

Et mitte ilma jääda avalikest teenustest, tasub kohalikule omavalitsusele esitada oma täpsed elukohaandmed.

2019. aastal jõustus rahvastikuregistri seaduse muudatus, mille tulemusena jäävad rahvastikuregistris tühjaks nende inimeste elukoha andmed, kes pärast kolimist pole oma elukoha andmeid uuendanud ja kelle puhul eelmise korteri või maja omanik on palunud nad enda juurest välja registreerida. Selle tulemusena on inimese elukoht registreeritud praegu linna või valla täpsusega. Probleemide vältimiseks soovitame kõigil, keda muudatus puudutab, esitada esimesel võimalusel oma täpsed elukohaandmed omavalitsusele. Andmete muutmist ei tasu jätta viimasele hetkele, sest muidu võib tabada halb üllatus, kus inimene jääb ilmaelukohaga seotud avalikest teenustest nagu lasteaiakoht, juhiloa pikendamine vms.

Elukoha registreerimist ning sünniakte on võimalik vormistada Lüganuse  vallamajas aadressil Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, Lüganuse vald.
 

Elukoha registreerimine

Elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab isik kirjalikult elukohateate elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele.

Isikud, kes soovivad rahvastikuregistrisse kanda üheaegselt sama elukoha aadressi, võivad esitada ühise elukohateate. Isik võib esitada elukohateate digitaalallkirjaga. 

Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadress. Kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks omal valikul ühe tema poolt kasutatava elukoha aadressi. Elukohateatel võib isik esitada ka sideandmed.

 Ruum, mille aadressi isik elukohateates elukohana märgib, peab olema elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks (edaspidi eluruum), välja arvatud:
 1) kui isik taotleb talle kuuluva ehitatava hoone või muu talle kuuluva ruumi aadressi enda ja temaga koos elavate isikute elukoha aadressina rahvastikuregistrisse kandmist;
 2) kui isik tõendab ruumi, mis pole eluruum, kasutamist elukohana.

Kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või eluruumi omaniku loa elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Kui isik esitab elukohateate posti teel, lisab ta elukohateatele oma isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia. Digitaalallkirjaga elukohateate esitamisel ei lisata isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopiat.

Siseministeeriumi kodulehel saab tutvuda elukoha registreerimise juhendiga.
 

Sünni registreerimine

Lapse sünd registreeritakse Eestis, kui laps on sündinud Eestis või lapse vanema elukoht on Eestis või lapse vanemad on Eesti kodanikud. Surnult sündinud lapse sündi ei registreerita.

Avalduse esitab lapse seaduslik esindaja ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates perekonnaseisuasutusele isiklikult kohale tulles (abielus olevad vanemad võivad esitada avalduse ka kodanikuportaali eesti.ee kaudu).

Sünni registreerimiseks esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Sünnikande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.   

Nimeseadus
 

Surma registreerimine

Alates 1. juulist 2019 muutus surma registreerimise kord Eestis, mille tulemusel ei saa kohalikes omavalitsustes surma registreerida.

Sellega muutus surma registreerimise süsteem ja surmafakti andmeid hakkab rahvastikuregistrisse edastama meditsiiniasutus (nt perearstid, haigla, kohtuarst). Seaduse muudatusega lõppes linna- ja vallavalitsustel õigus surma registreerida.

Tervishoiuteenuse osutaja vormistab surmateatise paberdokumendi asemel elektroonselt, edastab surma kohta info rahvastikuregistrisse ning surm registreeritakse automaatselt. See tähendab, et edaspidi saab matmiseks vajaliku dokumendi (surmatõendi) tervishoiuasutusest, mitte kohalikust omavalitsusest. Surmatõendi võib välja printida ka perearstikeskuse pereõde, sekretär või kliiniline assistent.

Samas saavad lahkunu lähedased aga kohalikust omavalitsusest jätkuvalt taotleda matusetoetust (vorm)

Rohkem infot SIIT ja SIIT.

Rahvastikuregistriseadus

www.kalmistud.ee