Rahvastikuregistri toimingud
Sünni registreerimine alates 01.01.2026
Alates 1. jaanuarist 2026 registreerivad lapse sündi ainult maakonnakeskuste kohalikud omavalitsused.
Sünni registreerimise avaldust saab esitada jätkuvalt e-rahvastikuregistris aadressil www.rahvastikuregister.ee või endale sobivas maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses kohapeal (avaldust ei pea esitama elukohajärgses maakonnakeskuses).
Kui vanem on esitanud sünni registreerimise avalduse e-rahvastikuregistris ning soovib esmast sünnitõendit paberkandjal, siis seda on võimalik kätte saada elukohajärgsest maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest.
Lüganuse valla elanike jaoks on lähimaks registreerimiskohaks Jõhvi Vallavalitsus aadressil Kooli 2, 41595 Jõhvi.
Et mitte ilma jääda avalikest teenustest, tasub elukohaandmed rahvastikutregistris hoida täpsetena.
Rahvastikuregistri e-portaalis on kättesaadavad kõik e-teenused.
E-teenusena on rahvastikuregistri portaalis võimalik tellida enda, oma alaealise lapse ja eestkostetava korduvaid perekonnasündmuse tõendeid (sünni, abielu, lahutuse ja nime muutmise kohta). See vajadus võib tekkida näiteks olukordades kui esmane tõend on kadunud ning seda on vaja kuhugi asutusse esitada või kui soovitakse võõrkeelset tõendit kasutamiseks välisriigis. Sellekohane detailsem info on leitav Siseministeeriumi kodulehel: https://www.siseministeerium.ee/et/korduvad-toendid-ja-valjavotted
Elukoha registreerimine
Elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab isik kirjalikult elukohateate elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele.
Isikud, kes soovivad rahvastikuregistrisse kanda üheaegselt sama elukoha aadressi, võivad esitada ühise elukohateate. Isik võib esitada elukohateate digitaalallkirjaga.
Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadress. Kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks omal valikul ühe tema poolt kasutatava elukoha aadressi. Elukohateatel võib isik esitada ka sideandmed.
Ruum, mille aadressi isik elukohateates elukohana märgib, peab olema elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks (edaspidi eluruum), välja arvatud:
1) kui isik taotleb talle kuuluva ehitatava hoone või muu talle kuuluva ruumi aadressi enda ja temaga koos elavate isikute elukoha aadressina rahvastikuregistrisse kandmist;
2) kui isik tõendab ruumi, mis pole eluruum, kasutamist elukohana.
Kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või eluruumi omaniku loa elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Kui isik esitab elukohateate posti teel, lisab ta elukohateatele oma isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia. Digitaalallkirjaga elukohateate esitamisel ei lisata isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopiat.
Info: https://www.siseministeerium.ee/et/tegevusvaldkonnad/rahvastikutoimingud/elukohatoimingud
Surma registreerimine
Alates 1.07.2019 muutus Eestis surma registreerimise kord. Arst vormistab surmateatise paberdokumendi asemel elektroonselt. Üldjuhul teab arst lahkunu Eesti isikukoodi ja edastab surma kohta info rahvastikuregistrisse, kus registreeritakse surm automaatselt. Sellisel juhul ei ole lahkunu lähedasel vaja perekonnaseisuasutuses (kohalikus omavalitsuses) surma registreerida. Ka esmase surmatõendi väljastab tervishoiuasutus.
Tervishoiuteenuse osutaja vormistab surmateatise paberdokumendi asemel elektroonselt, edastab surma kohta info rahvastikuregistrisse ning surm registreeritakse automaatselt. See tähendab, et edaspidi saab matmiseks vajaliku dokumendi (surmatõendi) tervishoiuasutusest, mitte kohalikust omavalitsusest. Surmatõendi võib välja printida ka perearstikeskuse pereõde, sekretär või kliiniline assistent.
Samas saavad lahkunu lähedased aga kohalikust omavalitsusest jätkuvalt taotleda matusetoetust (vorm).