Lüganuse vald asub Ida-Viru maakonna loodeosas, Soome lahe kaldal.

Vald piirneb põhjas Soome lahega, läänes Aseri, Sonda ja Vinni vallaga, lõunas Tudulinna vallaga ning idas Kohtla ja Mäetaguse vallaga.

Praegune Lüganuse vald on 13.saj. eksisteerinud Askala (Askele) külakohana.

Ajalooliselt on Lüganuse (ka Püssi vald) olnud väga erinevates piirides. Juba algselt kuulusid valla alla ka endise Maidla valla külad: Jalasto, Lümatu, Kaukvere, Varessaare, Tarumaa, Sirtsi, Soonurme. 1913.a. oli vallas 468 talu 3931 elanikuga.

1934.a. oli Püssi valla pindala 318 km², elanikke 5145, kuulusid Küttejõu ja Püssi alevikud.

01.04.1939.a. loodi Püssi valla aladele Lüganuse vald, kuhu kuulusid:

1. Senise Püssi valla maad v.a. Soonurme, Mehide, Lümatu, Jalasto, Tagamaa, Irvala külad.
2. Senise Kalvi valla Ridaküla osa.
3. Senise Erra valla 4 talu maad.

1950.a. muudeti vallad külanõukogudeks. Lüganuse valla territooriumil oli 3 k/n - Lüganuse, Purtse ja Varja. 1954.a. liideti need Lüganuse Külanõukoguks.

Maidla nime on esmakordselt mainitud juba 1241. aastal Taani hindamisraamatus, kus ta esineb 10 adramaa suuruse külana. Teistest piirkonna küladest leiavad samas mainimist veel Aidu (19 adramaad), Savala (13 adramaad), Hirmuse (6 adramaad), Soonurme (1 adramaa) ja Mehide (4 adramaad).

Iseseisva haldusüksusena eksisteeris Maidla vald alates 1917. aastast. Varem olid Maidla kandi külad kuulunud Saka ja Püssi valdade ning põhiosas Erra valla koosseisu.

Rahvusliku ärkamisaja tulemusena tekkis mitmeid erinevaid seltse, kelledest tuntuim oli Maidla Vabatahtlik Tuletõrjeühing. Pärast Eesti iseseisvumist loodi kaitseliidu Maidla kompanii. Valla territooriumil tegutses ka Lüganuse Haridusselts. Maidla vallal oli oma kindlustusühing, masinatarvitajate ühing, tarbijate ühing, kartuliühing ning arenesid mitmed majandusvaldkonnad, alates lubjatootmisest kuni piirituse ja limonaaditootmiseni.

Vabariigi presidendi otsusega viidi 1938. aastal läbi haldusterritoriaalne reform, mille tulemusena Maidla valla territoorium ning elanike arv suurenes.

1945.aastal loodi kolm külanõukogu: Maidla, Oandu ja Soonurme. 1954.aastal ühendati nimetatud kolm väikest külanõukogu ühtseks tervikuks, mis hakkas kandma nime Maidla külanõukogu.

Püssit kui maakohta mainiti esmakordselt 1472.a  (Püssz)., samuti on tuntud ka rootsipärane Pübz-i nimetus. Eelmärgitud nimed tähistavad Ise (Purtse) jõe kaldal paiknenud Naue Hausenhofi mõisale kuulunud soist, raskesti läbipääsetavat maa-ala.

Püssi alevile pandi alus 1869 a. alustatud Tallinn - Sankt-Peterburgi raudtee ehitusega. Vähem kui kahe aastaga valmis 4. klassi Isenhofi jaam.  Asula aga hakkas raudteejaama juurde tekkima 1920. aastail.

Esimeseks tööstusettevõtteks oli Püssi mõisa saeveski Purtse jõe kaldal. Seoses sellega on Püssi mõisa nimetatud ka Uue-Purtseks (Neu-Isenhof).

Püssi jaama ümbritsev asula hakkas hoogsalt laienema Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel. Asulas hakkasid tööle tellisetehas, sae- ja jahuveski, nahaparkimis- ja mehhaanikatöökoda ning vorstivabrik.  Suurärimees Anton Nurk kauples Püssis aga soolast-rauast moodsate masinateni. Alates 1923. aastast kuni 1939. aastani kuulus Püssi asula Püssi valla piiridesse.

Teise maailmasõja lahingus sai Püssi oluliselt kannatada- sakslased õhkisid jõujaama turbiinid ja katlad. Elektrijõujaama töö taastati 1946. aastal Riikliku Rajooni Elektrijaama nr 3 nime all, millele allus ka Põhja Kõrgepingevõrkude keskus. Nimetatud keskus aitas oluliselt kaasa Püssi sõjajärgsele arengule.

1926 a. valmis Püssi mõisa härrastemaja varemeil Püssi koolimaja (käesoleval ajal Lüganuse Keskkool).

1954.a moodustati Püssi alev tolleaegse Kiviõli rajooni territooriumil. Alates  1959.a kuni 1993.a allus Püssi alev administratiivselt Kohtla-Järve linnale.

1960. aastatel Püssi linna alev elavnes puitlaastplaatide tehase ehitusega. Koos tehase ehitusega algas korterelamute ehitus: ajavahemikul 1971- 1991 valmis viis üle 90-ne korteriga elamut, samuti kaupluse- , postkontori- ja lasteaiahoone.

Lüganuse valla, Maidla valla  ja Püssi linna ühinemise teel moodustus 27.10.2013 uus omavalitsusüksus - Lüganuse vald.