« Tagasi

Euroopa Parlamendi valimised

Miks peaks sel aastal teist korda valima minema?

Priit Vinkel,

Riigi valimisteenistuse juht

Valimisaasta saab õige pea jätku, kui mai lõpus valime Euroopa Parlamenti. Korralduslikult suuri muudatusi hääletaja jaoks ei tule – seitsme päeva jooksul, 16.-22. maini saab valimisjaoskonnas eelhääletada ja e-hääletada, valimispäev on 26. mail. Küll aga on oluline teada, et EP valimistel on üle-Eesti üks ringkond ehk valija saab langetada otsuse kõigi ülesseatud kandidaatide vahel. Õigus sõna sekka öelda on Eesti kodanikel ning alaliselt Eestis elavatel ja selleks soovi avaldanud teiste Euroopa Liidu riikide kodanikel.

Valimisjaoskondi on üle Eesti 444, paljud neist on liikuvad, mis tähendab, et eelhääletamise ajal on jaoskond erinevates paikades. Täpset infot leiab kõige lihtsamini kaardirakenduselt valimised.rahvastikuregister.ee. Valimispäeval saab hääletada jätkuvalt vaid oma elukohajärgses jaoskonnas, samuti ei saa siis muuta varem antud e-häält.  

Eestis, aga ka mujal Euroopas on valimistega seoses kõige suuremat segadust tekitanud Brexit – ka Eesti sai tänu Ühendkuningriigi EL-ist väljaastumisele ühe koha parlamendis juurde, kuue liikme asemel peaks Brüsselis tööle hakkama seitse liiget. Missugune on olukord juunikuuks, näitab vaid aeg. Täna saame kindlad olla ühes - valimistel osalemine on võimalus Euroopas kaasa rääkida!

 

Miks meil on vaja Euroopa Liitu?

Keit Kasemets,

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

Selle aasta 1. maiks on Eesti kuulunud Euroopa Liitu 15 aastat. Selle ajaga on EL-i loodud võimalused saanud meie igapäevaelu osaks, lausa nii omaseks, et me ei seosta neid otseselt EL-i kuulumisega. Liit on 15 aastaga palju arenenud, aga põhialused on samad. Tegemist on riikide liiduga, kus pannakse ühiste probleemide lahendamiseks seljad kokku ja jagatakse otsustusõigust. EL loodigi selleks, et tegeleda teemadega, millega riigid üksinda nii hästi hakkama ei saa. Näiteks on Eesti siseturg tänu EL-ile palju suurem – napilt üle miljoni asemel on meie siseturul pool miljardit tarbijat. 96% eestlastest arvab, et vaba liikumine on Euroopa Liidu kõige olulisem hüve. Üksi ei oleks meil jõudu võidelda kliimamuutustega, sõlmida kaubanduslepinguid EL-i mittekuuluvate riikidega nagu Ukraina või Jaapan, tagada hästitoimivat finantssüsteemi ega hoida stabiilset valuutat. Majanduslikult on EL Eestile kahtlemata palju andnud.

Samuti on naiivne arvata, et saame üksi lahendada selliseid globaalseid probleeme nagu ränne või julgeolek. Euroopa Liidu tuumikusse kuulumine on meie iseolemise parim tagatis. Eesti mõju on seda suurem, mida toimivam ja tugevam on Euroopa Liit. Just seepärast on tähtis anda oma hääl ka Euroopa Parlamendi valimistel!

 

Kuidas kõlab Eesti hääl Euroopas?

Matti Maasikas,

Välisministeeriumi Euroopa asjade asekantsler

Kõik sisulised otsused Euroopa Liidus võetavad vastu liikmesriigid. Õige ka, sest liit ongi ju asutatud oma liikmete ja nende kodanike rahu, heaolu ja turvatunde kindlustamiseks. Euroopa Komisjonil on praktikas seadusandluse algatamise õigus, kuid eelnõu esitatakse EL-i Nõukogule ehk liikmesriikidele esindajatele, kes veedavad – olenevalt teema põletavusest – selle kallal kuid või teinekord ka aastaid. Eesmärgiks on alati konsensus, alati püütakse viimase võimaluseni arvestada kõigi soovidega. EL on oma liikmete jaoks sõbralik keskkond, kus kedagi tüssata ei püüta.

Kui liikmesriikide vahel on kokkulepe saavutatud, järgnevad läbirääkimised Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel. Kodanike poolt valitud parlamendiliikmed ehk MEP-id esindavad peale oma valijate ka oma EL-üleste parteigruppide seisukohti.  Siiski on huvitav jälgida ja pakub kodaniku seisukohalt kindlustunnet, kuidas oma riigile oluliste küsimuste puhul esindavad MEP-id tihtilugu mitte partei, vaid oma riigi ja valijate seisukohti. Just sellepärast tulebki Euroopa Parlamendi valimistesse tõsiselt suhtuda, meie esindajate asjatundlikkus on ülioluline. Meid, eestlasi, on nii vähe, et kõik me esindame rahvusvahelisel areenil ka Eestit, ükskõik mis ametikohal parajasti oleme. Oma maa maasikas, nagu me hästi teame.